Esilehekülg
Lisa kuulutus TASUTA
Artiklid
Naljad
Maaja tellimine
Otsing
Teenused
Kuidas oma saladusi kaitsta
Väike kombejuht
Viimati lisatud artiklid
Ajakirja Maaja tutvustus




2015. aasta augusti „Maaja” lühiülevaade
Värske „Maaja” tutvustus

NB! Telli ajakiri „Maaja“ http://www.omniva.ee kaudu. Ajakirja saab tellida ka välismaale!

 
 

 

Lihtsast talupojast narkoparuniks

Mehhiko kuulsaima narkoparuni Joaquin El Chapo Guzmani sünniaeg pole täpselt teada, mõnedel andmetel on ta sündinud 25. detsembril 1954, teistel andmetel 4. aprillil 1957. Guzman, hüüdnimega „Väike“ (El Chapo) on kõigest 1,55 või 1,67 m pikkune. Juba väikese poisina tegi ta narkootikumidega tutvust. Koos oma loomakasvatajast isaga müüs ta Lääne-Mehhiko rannikulinnas Sinaloas marihuaanat. Guzman kasvas üles koos oma kuue õe-vennaga. Oma karjääri organiseeritud kuritegevuse maailmas alustas ta õpipoisina El Padrino (ristiisa) kartellis, mida juhtis Miguel Angel Felix Gallardo, kes 1980. aastatel koos Guadalajara kartelliga valitses kokaiiniäri Mehhikos. Kui Gallardo jagas kartelli kuueks ringkonnaks, võttis Guzman üle Sinaloa piirkonna. Pärast Gallardo vahistamist 1989. aastal tekkisid tülid kompetentsuse pärast, mis viis alliansi lagunemisele. Aja jooksul tõusis Sinaloa kartell mõjuvõimsaimaks kuritegelikus ühenduseks Mehhikos. Narkoparun Guzman, kes elas üle Arrellano-Felixi kartelli korraldatud atentaadi, arendas välja uued eesrindlikud smugeldamistehnikad. Novaatorlik narkodiiler laskis ehitada USA ja Mehhiko piiri vahele klimatiseeritud tunnelid. Õpiti narkootikume üle piiri transportimisel peitma kõikvõimalikesse kohtadesse ning võeti kasutusele narkokatapuldid- ja -droonid. [---]

 

Sändvitš ehk seks kolmekesi

Tõelise superorgasmi saan ma ainult koos kahe mehega!

„Milline nauding! Ma tunnen, kuidas Marko oma jämeda riista mulle lõpuni sisse lükkab. Ja samal ajal lükkab Marko sõber Sven oma toeka nuia mulle tagumikku. Mõlemad on mind keskele võtnud ja rautavad mõlemat kanalit. Täiesti ogar elamus, kirjeldamatu nauding. Kahe mehega seksides saan ma alati superorgasmi!“ kirjeldab Inge (28) oma kogemusi ja tundeid kahe mehega. Juba rohkem kui aasta harrastab Inge sellist mitte just sageli esinevat kolmiksuhet. Inge tutvus Markoga ühes Tallinna pubis. Noor naine muigab, kui meenutab seda esimest kohtumist: „Marko hakkas mulle kohe silma. Tema välimus vastab täpselt minu maitsele. Ta on pikka kasvu, sale ja treenitud kehaga. Ma seksisin temaga juba meie tutvumise esimesel ööl. Me keppisime tundide viisi kõikvõimalikes poosides. Korralikult läbitõmmatuna ja õnnelikuna uinusin tema tugevate käte vahel. Sellest õhtust ja ööst alates kuulume kokku nagu sokk ja saabas.“ [---]

 

NAISTELE

Jaht välismaalastele: kes on parim?

Külaleib tundub alati maitsvam ja ahvatlevam kui kodune ja mõistagi näib võõrast keelt kõnelev või koguni teisest rassist mees huvitavam kui kaasmaalane. Eriti igatsetud olid kontaktid välismaalastega siis, kui maailm meie ees veel lukus oli. Nüüd on maailm lahti ja reisimiseks vaba voli. Kuid seoses aidsiohuga tasub mõelda, millega riskida või kas üldse riskida. Seda enam, et asjatundjate arvates ei pruugi väljakujunenud stereotüübid tegelikkusele üldsegi vastata. Augusti „Maajas“ ilmuv lugu peaks piisavalt mõtlemisainet pakkuma.

 

„MAAJA“ TEST

Sina ja suuseks

Fellatio ja cunnilingus, kui hästi sa suuseksi valdad? Kas sa alles unistad sellest, oled sel alal algaja või juba proff? Meie suur suuseksi test augusti „Maajas“ annab nendele küsimustele vastuse.

 

Imelda Marcos – tema kingahullus ja muud skandaalid

Filipiinide kauaaegne esimene leedi Imelda Marcos on tuntud oma 3000 kingapaari poolest, mille ta Manilasse maha jättis, kui tema ja ta südametunnistuseta abikaasa Ferdinand 1986. aastal võimult kõrvaldati. Need kingad sümboliseerivad sedasama režiimi, mis süstemaatiliselt röövis riigipangast miljardeid.

Ferdinand Marcos sündis 1917. aastal Luzonis. Oma fantaasiaküllases autobiograafias „Rendezvous With Destiny“ väitis ta, et oli olnud Jaapani sõja ajal vastupanuvõitlejate juht ja saanud kõrgeid autasusid. Tegelikult oli ta jaapanlastega koostööd teinud, ent see ei tähendanud midagi: Filipiinide presidendina võis ta end ehtida milliste sulgedega tahes. Ja mitte ainult seda - tulise antikommunistina ja ühe vähese Ameerika liitlasena Vietnami sõjas, sundis ta ameeriklasi end autasustama Ühendriikide aumedaliga, samuti pidi talle antama suurt rahvusvahelist abi, ehkki ameeriklased teadsid tõde.

Poliitikuna oli Marcos juba korda saatnud näiliselt võimatu. Ta oli valitud Kongressi pärast süüdimõistmist mõrvas. Ta istus vangis poliitilise vastase tapmise pärast ja kasutas seda aega juuraõpinguteks. Ta oli ära teinud advokaadieksami ja kaitses end ülemkohtu ees ise. Seal oli tal õnne. Ülemkohtunik ise oli 18-aastaselt mõrvas süüdi mõistetud ja edukalt end ülemkohtus kaitsnud. Marcos väljus kohtusaalist vaba mehena. Marcos kohtas Imeldat esimest korda, kui ta esines kõnega Leyte’ saarel asuvas Taclobani keskkoolis. [---]

 

Salanaine, teine naine

Otseküsitlusel kinnitab iga mees oma naisele, et pole teda kunagi petnud. Õigesti teevad, sest igas ilmanurgas peavad naised truudusetust kooselu enim ohustavaks patuks (kui mõned arhailiste traditsioonidega loodusrahvad välja arvata).

Samas on naised isekeskis aldid naerma sookaaslase üle, kes mehe truudusetusest numbri teeb, tõdedes: niisugust meest pole üldse olemas, kes oma naist iialgi ei peta! Aga üks veendumus on kõigil ühine: kui ilmneb, et tõesti petab, siis see, kellega ta seda teeb või kelle pärast ta senise kooselu koguni lõpetab, on alatu võrgutaja või... see teine sõna. Igatahes pole mehe uus armastus mingil juhul korralik, täisväärtuslik ja lugupidamist vääriv naine.

San Diego (USA, California) psühhoterapeut Anne Bittneril, filosoofiadoktoril, kes on truudusetust ja abielukolmnurga probleeme palju uurinud, on selle kohta oma arvamus. „Uskuge mind, enamik neid „salanaisi“ või lõpuks „teisi naisi“ on täiesti tavalised inimesed, täpselt niisama väärikad kui teie või mina,“ kinnitab ta. Ja soovitab naistel kõigepealt ausalt omaks võtta, et nende eneste seas on vähe neid, kel pole kunagi elus olnud pikemat või põgusamat suhet abielus mehega. [---]

 

KURIKUULSAID KIHUMÕRVU

Anatoli Onoprienko (2. osa)

Kui Onoprienko avas kapiukse, et sealt justkui isikut tõendavat dokumenti võtta, kuid tegelikult haarata relv, klõpsatasid käerauad tema randmete ümber kokku. Jaht oli lõppenud. Mees, kes oli tapnud üle poolesaja süütu inimese, oli lõpuks ometi luku taga. Ekspertiis näitas, et just selle relvaga, mida maniakk tahtis kapist haarata, olid toime pandud mitmed mõttetult julmad mõrvad.

Anatoli Onoprienko puhul ei tekkinud uurijates kordagi kahtlust, kas ta ikka süüdiv on. „Ma ei mõelnud oma ohvrite peale ja võtsin tapmist kui eksperimenti, asetades ennast arsti rolli,” jutustas Onoprienko. „Sündimisest kuuenda eluaastani olin ma ingel. Aga hiljem, pärast ema surma, andsid isa ja vend mu lastekodusse, kus ma asusin saatanliku arengu teele.”

Kuid Bratkovitšis toime pandud mõrvade vahepeal leidis Onoprienko aega käia ka mujal.

Maniaki tegutsemispõhimõte oli lihtne: kui raha ja toit otsa said, läks ta jahile. Saagiks olid inimesed. Onoprienko tappis terveid peresid kotitäie vanakraami ja kümmekonna karbovanetsi pärast. Uurijate veendumuse kohaselt tappis ta selleks, et oleks kergem röövida. Seejuures oli Onoprienko saak nii kesine, et alguses ei võtnud uurijad röövimise versiooni tõsiselt.

Onoprienko käekiri oli kõikide tapmiste puhul ühesugune. Ta valis välja kõrvalises kohas teistest hoonetest eemal asuva maja. Koputus uksele või akna pihta visatud kivike – ja välja ilmunud inimene lasti silmapilkselt maha. Seejärel tungis kurjategija majja ja tappis seesolijad. Eluga ei pääsenud mitte ükski. Haaranud kaasa väärtasjad, suundus ta lähimasse raudteejaama. Kes iganes talle vastu tuli, oli surmalaps. [---]

 

Liikumine – tervise ja ilu pant

Kes sööb iga päev, peab iga päev ka liikuma, muidu pole kehal toiduga saadud energiakogustega muud peale hakata kui tagavaraks pakendada. Kehasse talletatav on töösse minemata jäänud energia, mis võtab platsi sisse rasvkoena. ,,Rasvakudumitesse“ mässitakse tasahilju nii sisikond kui väljast nähtavad osised.

Kui Eestis ringi vaadata, torkab silma sama, mis kõrgtootmise-suurtarbimise riikidele juba pikemat aega omane – rohkesti ilmselgete ülesöömise märkide ja märkimisväärselt heas toitumuses isikuid, kes kõik on otsekui nuuma pealt tulnud.

Ei ole meistki kaugel aeg, mil bussiistmed vajaksid laiemaks tegemist, sest kolmandik kehast ei mahu sellele ära. Autorooli taha ei saa nii mõnigi mees või naine oma ujumisrõnga sarnase keskosaga enam kuidagi ära mahtuda. Liigvähene energiarakendus on väljastpoolt nähtav. Küllaldaselt liikunud kehale liigset ei kogune, üleliigseid kilosid kindlasti mitte. Petlik on kujutelm, et liigun ju küllaldaselt, aga rasvavarudel on olnud siiski mahti tekkida. Sel puhul on liikumismoodused olnud madala energiakululikkusega ja jäänud võrdväärseks puhkeseisundi energiakasutusega. Liikumisest ei tõuse nähtavat kasu ka siis, kui energiakulutust asutakse korvama energiarohkete söögi-joogipreemiatega ja maiustamisega. Ülesöömine käsikäes alaliikumisega sillutab aga teed arvukatele tõbedele. [---]

 

Sfinks – vaikiv õuduste isa

Olend, kes on pooleldi lõvi, pooleldi inimene, muundunud jumalikuks olendiks tänu võimsa metslooma jõule ja inimvalitseja mõistusele, vaatab kartmatult itta, vastu päikesetõusule. Mitte ükski sajandite sügavusest meieni jõudnud mälestis ei ole oma suurejoonelisuse, suursugususe ja salapärasusega ning varjatud hüpnootilisuse poolest temaga võrreldav. See on Suur Sfinks! Aeg-ajalt matsid kõrbeliivad ta enda alla, kuid leidus valitsejaid, kes käskisid kuju liivavangistusest päästa. Selles piirkonnas elavad araablased andsid Sfinksile nimeks Abul Holl ehk „Õuduste Isa“. Eriti hirmuäratav on ta öösel, heledas kuupaistes, mil varjud muudavad sfinksi kontuurid eriti jubedust tekitavaiks.

Kuju näoosa on pragunenud, nina ja lõug on küljest ära löödud. Aastatuhandeid püsinud kuju rikkusid ära araablased 14. sajandil, kuna islam keelab inimese nägu kujutada. Hiljem matsid liivad enda alla Giza viljakad maad ning inimesed seostasid seda jumala solvamisega.

Õuduste Isa on väga vana. Tema küljed on tihedalt täis erosiooni jälgi, käpad on vooderdatud tavaliste telliskividega, kael on kohmakalt kaetud tsementkraega. Lamades, pea ümber side, mida kandsid ainult vaaraod, vaatab Sfinks stoilise rahuga itta, nagu oodates midagi tähtsat, ning tema pilk on suunatud sellesse horisondi punkti, kust pööripäevade ajal tõuseb päike. Kui kaua on sfinks seal lamanud? Mis salapärane ülesanne tal on? [---]

 

Jätkuvalt lahedat ja põnevat lugemist ning kohtumiseni augustis!

Toimetus

Loe edasi...