Esilehekülg
Lisa kuulutus TASUTA
Artiklid
Naljad
Maaja tellimine
Otsing
Teenused
Kuidas oma saladusi kaitsta
Väike kombejuht
Viimati lisatud artiklid
Ajakirja Maaja tutvustus




2015. aasta veebruari ¥Maaja¡ lühiülevaade
Värske ¥Maaja¡ tutvustus
Kati: „Ma olen suuseksi fänn!”

Iga mees tahab seda. Aga iga naine seda ei oska! Paljud on selle järele hullud. Aga kõik ei taha sellest avameelselt rääkida... Üks on siiski kindel: Kui naise huuled õrnalt tegutsevad ja mees ennast täiesti lõdvaks laseb, kui naine kingib sellega mehele rahulduse ja ise ka seda naudib, siis tunneb mees end nagu paradiisis! Suuseks. Mingid tabud ei kehti enam, aga see on jätkuvalt kõneaineks. Omal ajal tabati Hugh Grant tabati autost kirgliku suuseksi hetkel ja Hollywoodi politsei pani seda talle vägagi pahaks. Oraalseksi tõttu oleks Bill Clinton peaaegu töökohast ilma jäänud. Kui „Maaja“ sai eposti Katilt (21), kes nimetab ennast suuseksi õppejõuks ja kes sellest kõigest lähemalt jutustas, siis saabusid toimetusse ka uusimad statistilised andmed suuseksi kohta. Küsitlesime inimesi veel lisaks ja nii see lugu valmis saigi. [---]

Hommikune seks on parim!

Miskipärast tegeleb valdav osa inimestest selle elu ülevaima müsteeriumiga ikka pimedamal ajal, õhtuti või öiti, ja valesti teeb. Tegelikult pole selles ju midagi valgustkartvat, pealegi tehakse eranditult öö eelistamisega kahju tervisele, sellega omakorda suhte kvaliteedile ja kaugemas perspektiivis selle püsimisele. Nii meedikud kui psühholoogid on ühte meelt selles, et ärgata maheda äratusmuusika saatel on küll piisavalt mõnus, valida selle asemel aga hoopis seks - ka kasulik igas mõttes. [---]

NAISTELE

Miks õed on õelad?

Tüdrukud peavad võitlema armastuse eest perekonnas nii, nagu poisid kunagi ei tee. Sageli võib kuulda, et selles või teises perekonnas on liiga palju tütreid või et isa tahtis küll poissi, aga tüdruk on ka muidugi tore. Perekonna armastusel tütarde vastu võivad olla piirid. Tihti peetakse pisikest tüdrukut nunnuks, ilusaks nipsasjaks. Aga rohkem kui üht?

Tihti ärgitab õdesid kaklema see, et üht peetakse „armsamaks”, „terasemaks” või „lolliks”. Lisaks sunnitakse teismelisi tüdrukuid rohkem kodus olema kui poisse - „tüdrukul ei sobi ja on ohtlik tänavatel hulkuda”. Seetõttu on õdedel rohkem aega ja ka põhjust kodus üksteisega kakelda. Nad võitlevad oma ruumi eest. [---]

Mehiste meeste armumängud

Me kõik teame, et tegelikult meeldib meestele hirmsasti teisi mehi kallistada ja suudelda – ja seda eriti mänguväljakutel, sageli tuhandete pealtvaatajate silme all. Sportlikus hasardis (või pigem selle ettekäändel?) sööstavad muidu pealtnäha üsnagi heteroseksuaalsed ja mehised mehed lausa ennastunustavalt üksteise embusesse, külvavad värava löönud tiimikaaslase üles suudlustega, kaelale, kõrvale, suule… sasivad juukseid. Kirglikud kallistused ja suudlused on eriti levinud jalgpallurite hulgas, kes armastavad suurtel staadionitel kümnete tuhandete pealtvaatajate silme all korraldada stseene, mis ei jää alla isegi kuulsale Kamasuutrale. [---]

 Kõnelev huulepulk

Võta kosmeetikakotist oma huulepulk ja vaata, milliseks see kasutamisel on muutunud. Huulepulga kuju räägib käsutajast mõndagi. [---]

Kuidas naised flirdivad?

Kuigi märgid näitavad, et naine on sinust huvitatud, võivad järgnevad 10 vihjet olla sulle otsustava tähtsusega. Daam, kellega sa armsalt vestled, võib olla tähelepanujanus sariflirtija, kel pole vähimatki kavatsust sinuga isegi kohtama tulla. Järgnevaid märke maksab alati tähele panna, olgu kohvikus, restoranis, ööklubis või tööl. Niisiis terita oma meeli ja loe märke õigesti. [---]

„MAAJA“ TEST

Kui kõrgelt sa oma vabadust hindad?

Mõned peavad vabadusearmastust ja sõltumatust egoismiks, teised aga on sõprade heaks kõigeks valmis. Kolmandad pole jällegi üldse võimelised üksinda toime tulema ning vajavad kogu aeg kellegi seltsi. Ühed võivad rahumeeli kogu oma elu veeta kodukohas, tundmata huvi kaugemate paikade vastu, teised ainult rändaksid. Kuldse kesktee leidmine on aga teatavasti siis võimalik, kui saatus viib kokku kaks ühesuguste põhimõtete ja huvidega inimest. Kuid kuidas on sinuga? Veebruari „Maaajas“ avaldatud test annab vastuse. [---]

Avameelselt narkootikumidest

Kummaline, kui paljud inimesed seavad endale kõikvõimalikke piiranguid, kuigi nad tegelikult püüdlevad vabaduse poole. Inimestest saavad tööloomad, nad püüavad iga hinna eest edu saavutada, võtavad omaks maailmavaateid, millest nad tegelikult aru ei saa, ekstreemsetel juhtudel aga muutuvad sõltuvaks narkootikumidest…

Lausa tontlikuna mõjuv stseen: reesusahv istub Chicago meditsiiniinstituudi puuris ja tapab ennast ise - aeglaselt aga sihikindlalt. Ta tapab ennast täiesti vabatahtlikult. Keegi ei sunni teda surema. Juba mitu päeva pole ta söönud ega maganud, kuigi puuris on kauss toitu täis ja ta võiks iga hetk magama heita. Selle asemel vajutab ta väsimatult väikest klahvi ja iga vajutusega süstib tema selga paigutatud kanüüli kaudu oma organismi väikese koguse kokaiini. Talle pole enam miski tähtis. Tema teadvuses eksisteerib veel ainult kokaiin, kokaiin ja veel kord kokaiin. Viie päeva pärast on ahv surnud.

Teine stseen ühes saksa linnas. Rainer K longib läbi linna. Juba mitu nädalat pole ta peaaegu midagi söönud, sõbrad talle enam raha ei laena, korterist on ta juba ammugi ilma jäänud. Raha tal ei ole, kuid sellegipoolest kulutab ta päevas sadakond eurot. Raha hangib ta vargustega, autodesse sissemurdmistega. Risk vahele jääda teda ei huvita, sest tema peas tiksub ainult üks mõte: heroiin, heroiin, heroiin. Mitu korda päevas süstib ta „ainet“ oma auklikuks muutunud veenidesse. Mõni kuu hiljem on ka tema surnud.

Mis tõukas need kaks elusolendit peaaegu ühel viisil surma? Kust on pärit ained, mida narkomaanid kasutavad ja mille mõju on nii tugev, et surub alla inimese kõige tugevama kihu, ellujäämistungi? [---]

Kuidas suhelda, kui armastus on lõppenud

...või kas üldse suhelda? Üsna levinud, ja kõige siivsam on mõistagi variant „jääme sõpradeks“, aga see pole sugugi lihtne. Ja sõltub peamiselt kahest asjaolust: kui emotsionaalne ja raske oli teie lahkuminek, ja kas olete mõlemad piisavalt tasakaalukad, jäämaks sõpruse raamidesse. [---]

KURIKUULSAID MÕRVU

Miks noorukist saab mõrvar?

27. oktoobril 2014 tulistas Viljandi Paalalinna kooli 15-aastane õpilane surnuks saksa keele õpetaja. Nooruk tapab õpetaja. Isegi veel pool sajandit tagasi oleks selline kuritegu olnud kujutlematu, tänapäeval aga enam mitte. Miks?

Kuritegevuse suurenemist noorte hulgas soodustab traditsiooniliste perekondlike sidemete purunemine ja tarbimisühiskonna pealesurutud väärtushinnangud. Saksamaal läbiviidud uuringute põhjal on poolest miljonist kooliõpilasest 5 protsenti potentsiaalsed kurjategijad. Peamisteks põhjusteks peetakse väärastunud suhteid vanemate, õpetajate, naabrite, sugulaste ja sõpradega. Alaealised on jäetud omapead, nad ei oska ega taha endaga midagi peale hakata. Lapsed on turvalisest maailmast isoleeritud ja omasuguste seltskond õpetab sel juhul kõige halvemat. Nii nagu täiskasvanud kurjategijad, ei tunne ka alaealised oma ohvri vastu mingit halastust. Ning kuna kaasaegses ühiskonnas on heasoovlikkust ja kaastunnet peaaegu võimatu kogeda, panevad nad kiretu osavõtmatusega ning mõtlemata toime isegi kõige jõhkrama mõrva. Õpilastest, kes juba lapseeas on väiksemate kuritegudega karistamatult hakkama saanud, kasvavad hiljem tõelised mõrvarid, sest nad on kogenud, et kuritegevus tasub ära. [---]

Kui kaua läheb aega, kuni endine suitsetaja jälle puhas on?

Praegu vaieldakse kogu maailma selle üle, kas E-sigaret võiks suitsetajate jaoks lahenduseks olla. Isegi siis, kui selle suits ei ole kahjulikest ainetest päris vaba, peaks see olema tubakale palju tervislikumaks alternatiiviks. WHO tahab selle kasutamist aga rangelt reguleerida – veel rangemalt kui ohtlike tavasigarettide kasutamist. Olgu nende vaidlustega kuidas on, kuid kõige targem on suitsetamine üldse maha jätta. Kui sa seda suudad, kaob enamik sümptoome – mõned varem, mõned hiljem. USA vähiliit on kokku seadnud järgmise ajaplaani, millest on lugeda veebruari „Maajas“. [---]

Põnevaid fakte ebausu kohta

Ebausk mõjutab meie kõikide elu, ja ehkki paljud inimesed väidavad, et mõistus peab alati võitma vaistu, ei ole see igas olukorras võimalik. Ebausust moodustuvad vaimsed instinktid, mis on tuhandeid aastaid meie mõistust kõigutanud ning hoolimata sellest, kui kaugele me teaduse ja tehnika vallas areneme, varitsevad nad ikka meie alateadvuses, mõjutades sageli meie seltskondlikku käitumist ning ellusuhtumist. Veebruari „Maajas“ valik eksisteerivatest ennetest ja ebausust. [---]

 

EELINFO: MÄRTSI „MAAJAS“ avaldame intrigeeriva ja mõtlemapaneva loo

Lõpp terviseterrorile!

Ühel pool igatsus pika elu järele, teisel pool kasumiahne farmaatsiatööstus ja nende arstidest agendid. Nii on tekkinud täiesti uus fenomen: tervis on muudetud religiooniks. Kuid kahjuks paneb see religioon usklikud tugeva psühholoogilise surve alla ja teeb nad hoopiski haigeks. Millised on kaasaegse terviselobby trikid? Ja kuidas me ennast kaitsta saame? [---]

* * *

Seniks aga head lugemist ja ära unusta külastada „Maaja“ interneti kodulehekülge, kuhu oleme lisanud hulga põnevaid lugusid ja kus nüüd on täies mahus üleval  Josephine Mutzenbacheri kuulus „Ühe Viini hoora elulugu“, mis aastaid tagasi ilmus „Maajas“ järjejutuna.

Toimetus