Naise vagiinast võetakse vahel välja imelikke asju

Mitte ainult mehed ei ole leidlikud, kui nad tahavad ebaharilikul viisil seksuaalset naudingut tunda. Naised ei jää selles osas meestest sugugi maha. On ju üldtuntud tõsiasi, et naistevanglas antakse vorsti seibidena. Vorsti pakkumine algsel kujul lõpeks teadagi millega. Teiste teadete järgi lähevad vanglas käiku ka käsiharjad ja jumal teab mis veel. Pudelite, kurkide ja muude taoliste “abivahendite” tuppe viimine lõpeb sageli sellega, et nende eemaldamiseks on vaja arstiabi, kuna neid esemeid ei ole sageli võimalik ise välja tõmmata. [---]

Suudle mind – ma tahan sinuga seksida!

Suudlus on paradiis maa peal, kuid suudlus võib olla ka väga ebameeldiv. Seda siis, kui suudeldakse inimest ainult n-ö moe pärast, kui suudeldakse inimest, keda tegelikult ei ihaldata ja keda ei armastata. Sellel, kes valdab õiget tehnikat ja teab õigeid kohti, kuhu kuum suudlus vajutada, on palju eelised. Iga seksisõber teab, et kirglik keelega suudlus on ülimalt erootiline. Kuid väga erutavad võivad olla suudlused mitte ainult suule…Mehe huuled kõditasid naise huuli kui liblikatiivad. Ta suudleb tugevamini! Naine hingab raskelt, surub oma rinnad vastu meest, ta tahaks väga, et mees suudleks tema rindu … [---]

Armastus tööpostil

Neid tuleb ikka ette, taunitagu palju tahes. Olgu tulemusega kuis on - nö. protsess ise on alati asjaosalistele erutav, kõrvaltvaatajatele põnev. Iseenesest on sellisel romaanil nii plusse kui miinuseid. [---]

NAISTELE

Ole edukas! 

Seitse sammu edu poole 

Kahjuks ei või meist keegi loota, et elu ainult päikesepoolt näitab, ja vaevalt jõuab keegi igatsetud eesmärgile põhimõttel „havi käsul, minu soovil“. Suuremad või väiksemad ebameeldivused löövad meid aina rööpast välja, ja mida tõsisema hädaga on tegemist, seda rohkem tuleb pingutada, et jälle rajale astuda, uuesti alustada, edasi minna. Kõige kiuste, ka enese. Uut elu ja uut karjääri võib alustada ka 60-aastaselt, väidab ameerika psühholoog Robert Schuller. Ja soovitab: [---]

Nõmedad seisukohad, mida mehed kindlalt kaitsevad

1. Pulmad on tähtsad ainult naisele

Väga mugav seisukoht, ja mis peaasi - odav. Milleks raisata tühjale vaatemängule (!) summa, mille eest saaks basseinitäie õlut, pruugitud autologu, mõned golfikepid vms. Sisuliselt: sina garanteerigu talle maitsev ninaesine ja mõnus voodi, aga kui talle see ükskord enam istuma ei peaks, on tal hea igasuguste sekeldusteta minna. [---]

„MAAJA“ TEST MEESTELE

Mõtle, enne kui abiellud...

ja katsu nii arukalt mõelda kui üks pööraselt armunu üldse suudab: kas saatus lasi su teele sattuda ikka õigel noorel daamil, või teed valelõike, hädaks teile mõlemale? Su punktide kogusummaks saab arv, mille annab su pruudi valitud vastusevariantide järjekorranumbrite kokkuliitmine. Lõpust leiad siud huvitava „koondportree“ vastavalt sellele. Niisiis, esita talle järgmised küsimused: [---]

Erootilised fantaasiad

3. osa

Protest, mida vaid iseeneses söandatakse välja elada

Nii meeste kui naiste fantaasiates esineb sageli varjamatult pornograafilisi stseene, mis ületavad juriidilised ja psühhiaatrilised vormid: verised sado-masohhistlikud orgiad, seksimine mõnes avalikus kohas, seks laste või loomadega. Kui soov midagi niisugust ka päriselt läbi elada ei muutu kinnisideeks, pole neis midagi patoloogilist. Nende taga varjab end omamoodi protest sissejuurdunud stereotüüpide, normide ja seaduste vastu. Nendes on midagi võrreldavat solvunud lapse fantaasiatega, keda “sadistlikud” vanemad sunnivad regulaarselt käsi ja hambaid pesema. Umbes niisuguses vaimus, et oodake, kui suureks saan, käin ainult räpasena ringi, söön pesemata õunu ega vaja üldse hambaharja! [---]

Leni Riefenstahl ja mineviku varjud

Ei ole ühtegi teist naisfilmirežissööri, keda poleks kiidetud, ülistatud, kritiseeritud ja kes teab mis pattudes süüdistatud. Leni Riefenstahl sai tuntuks Saksa kantsleri ja füüreri Adolf Hitleri tellimusel 1934.aaastal NSDAP parteipäevadel Nürnbergis vändatud kurikuulsa propagandafilmiga „Tahte triumf“ (Triumf des Willens). Kaks aastat hiljem usaldas füürer Riefenstahlile Berliini olümpiamängude jäädvustamise. Mida Riefenstahl ka hiljem ei teinud või oma tegevuse õigustamiseks ei öelnud, kuid asjaolu, et ta oli füüreri tellimustööde innukas täitja, saatis teda tumeda varjuna kogu elu. Tõsi, Leni ei eitanud kunagi, et ta oli Hitleri lummuses nii nagu paljud teisedki sakslased. Hitleri jaburatest maailma vallutamise ja rahvaste hävitamise plaanidest ei teadnud ta midagi. Leni nägi Adolf Hitlerit esimest korda 27. veebruaril 1932, kui tulevane füürer esines Berliini spordipalees kõnega. Leni sattus karismaatilisest natside füürerist ja tema jõulisest esinemisest sellisesse vaimustusse, et saatis 18. mail 1932 talle kirja, milles palus kohtumist. Leni oli üks vähestest naistest, kellel oli võimalus nautida Hitleri seltskonda ja tema tähelepanu. Füürer hindas Rifenstahli kunstnikuna väga kõrgelt. [---]KURIKUULSAID KIHUMÕRVU

Münstenbergi inimsööja

Ühel 1924. aasta aprillihommikul istub 62-aastane Karl Denke oma kööktoas. Tema ees laual on kooritud pajuoksad, mis äsja vees ligunenud ja seetõttu hästi painduvad. Denke punub osavalt kokku leivakorvikesi, mida ta nädalalõpul turul müümas käib. Denke on jõuline, väikest kasvu, hallide juuste ja korralikult pügatud täishabemega mees. Ta elab Sileesia väikelinnas Münstenbergis tagasihoidlikus ühetoalises korteris. Maja, kus Karl üürnikuna elab, asub linnaservas. Maja tagant algavad aasad ja metsad. Peale Denke elab majas veel õpetajanna oma perega ja vanem töölistest abielupaar.Denke katkestab töö. Ta lükkab pajuoksad kõrvale, võtab plekktoosist tüki leiba ja lõikab sellest viilaka. Denkele on liha alati maitsenud, talle ei valmista mingeid raskusi korraga terve kilo liha ära süüa. Viimastel aastatel on tema lihatünnid alati täis olnud. Isegi õpetajast naaber ei saa lubada endale nii palju liha kui tema. Isu täis söönud, paneb Denke õlleklaasi lauale ja jätkab poolelijäänud tööd.Äkki kuuleb ta esikust hääli. Kuna uks avaneb otse koridori, on iga sealne heli tuppa kuulda. Denke teritab kõrvu. Juba koputabki keegi uksele. Võib-olla kunde, mõtleb Denke, tõuseb ja avab ukse. Ta näeb seljakotiga meest ja tema kõrval õpetajannast naabrinaist.

“Hommikust, härra Denke. Ma andsin talle juba kaks penni,” ütleb naabrinna ning lausub mehe poole pöördudes: “Härra Denke ei jäta kedagi ukse taha.” Seejärel läheb õpetajanna oma korterisse tagasi. Denke silmitseb meest: selge, hulkur! “Hästi, tulge korraks sisse,” ütleb ta sõbralikult. Samal ajal kui mees tuppa astub, lisab Denke: “Te võite kohe terve krossi teenida.” Siis suleb ta vaikselt ukse, nihutab tooli laua äärde ja pakub mehele istet. Nii armastusväärse vastuvõtuga harjumata külaline võtab kõheldes istet.“Valmistasin just äsja teise hommikueine,” räägib Denke. “Kas te soovite ka suutäie?”Mees noogutab rõõmsalt. “Ma pole isegi oma esimest hommikusööki veel söönud, härra Denke.”“Soolatud või keedetud liha?”Mees on üllatunud. Liha hommikusöögiks! Ja ta tohib isegi valida! “Keedetud, kui tohib paluda,” lausub ta ebalevalt.“Otsekohe teie teenistuses, mu härra,” naljatab Denke ja õngitseb kahvliga pajuokste kuhila taga olevast potist tüki liha, asetab selle taldrikule ning valab kannust pisut kastet peale. “Peenim kooresoust,” ütleb ta, toob noa, lõikab viilaka leiba ja soovib külalisele head isu.Kaastundliku pilguga jälgib ta näljast külalist. “Kuidas teie nimi on?” pärib Denke.

Mees kugistab kiirustades suutäie alla ja vastab: “Kaspar Hubalek.”“Kas te tulete Böömimaalt, härra Hubalek?”

“Jah, Böömimaalt.”

“Ma märkan seda teie keelepruugist. Ja kui vana te olete?”

“Viiskümmend neli.”

Denke noogutab. Ta keerab tindipotilt korgi, kastab sule potti ning kirjutab midagi kontoriraamatusse. “Ma pean nimelt külalisteraamatut,” selgitab ta naerdes. “Ja teie elukutse?”

“Tööline. Hetkel rändur. Otsin tööd.”

“Ahaa, mul oleks teile üks väike tööots. Võtab mõne minuti ja toob sisse kaks krossi.”

Hubalek vaatab Denkele ootusrikkalt otsa. Kaks krossi on pärast rahareformi juhutöölisele suur summa.“Te oskate ju kirjutada, härra Hubalek?”

“Loomulikult.”

“Minu sõrmeliigeseid vaevab reuma. Palun kirjutage üks kirjake, mille ma teile dikteerin.”

“Loomulikult.”

“Hästi, kui te olete söömise lõpetanud.”

“Mul on juba kõht täis, härra Denke.” Hubalekil ei ole enam tahtmist süüa, sest valkjas lihatükk taldrikul on karvadega. Teda valdab jälkus ja ta paneb kahvli taldrikule tagasi. “Minupärast võib alustada, härra Denke.”

Denke viib taldriku minema, pühib laua puhtaks, asetab sellele paberilehe ning ulatab Hubalekile sulepea. Hubalek silmitseb hetke terassulge, pistab selle tindipotti ja vaatab Denkele küsivalt otsa. Korvipunuja käib mööda tuba edasi-tagasi, nagu mõtleks ta järele.

“Niisiis, kirjutage,” ütleb ta lõpuks.Hubalek kummardub paberi kohale. Denke seisab nüüd tema taga ja dikteerib: “Sa vana paksmagu...”

Kaugemale ta ei jõua. Denke haarab väikese kirka ning lööb selle sügavale Hubaleki kolpa. [---]

Kas viinas peitub tõde?

Igaüks meist on - meis istub konflikt soovitu ja tegelikkuse vahel. Elutarkus, mis põhineb moraaliprintsiibil hea-halb, ei luba meil välja öelda oma tõelisi soove ja ihasid. Aga kui seda valvsust mõne narkootikumiga (näit. alkoholiga) uinutada, tuleb varjatu päevavalgele. Küllap sellepärast tõdes mõttetark: in vino veritas est. Kui inimene muutub joobnult kurjaks, siis kannab ta seda kurjust kogu aeg eneses, aga surub kainena maha; kes alkoholi mõjul hellaks ja iharaks muutub, oskab armastada. Kui inimene joob ja purju ei jää, siis on ta hõivatud millegi tähtsaga, mis nõuab pidevat enesekontrolli. Alkohol ei suuda lõdvestada ta teadvust, ja selle situatsiooni aluseks on hirm. Üks naine sai paraja šoki, kui avastas, et ta mees peab armukest. Sestpeale sai naise elu mõtteks mehe jälitamine. Kui psühhoterapeut tal lõõgastuseks juua soovitas, avastas karsklasest naine, et jäi täiesti kaineks. Hirm mehe juures midagi kahe silma vahele jätta neutraliseeris etanooli toime. Sama tulemus on joomisel sügava stressi puhul - isegi suur kogus kanget alkoholi ei suuda kannatajat pingest vabastada. [---]

Miks mõned inimesed on geeniused?

Mõni meist ilmutab erakordset andekust juba varsti pärast jalule tõusmist, mõnikord ilmnevad tavatud võimed ja anded alles hiljem ning täiesti ootamatul kombel. Teadlaste arvates on selle põhjused varjul inimese seni ikka veel ebatäielikult uuritud füsioloogias või peaaegu veel üldsegi mitte uuritud organismi varjatud ülivõimetes. [---]

* * *

Loodame, et külmale kevadele järgneb soe suvi. Lahedat lugemist, mõnusaid elamusi ja kohtumiseni mais!Toimetus