Alkohol teeb mehe südamele head

Iga päev alkoholi pruukivatel meestel on ligi kolmandiku võrra väiksem risk haigestuda stenokardiasse või südame isheemiatõppe, selgub Hispaania meeste hulgas läbi viidud pikaajalisest uuringust. Uurimust viidi läbi kümnendi vältel enam kui 41 000 mehe ja naise peal vanuses 29–69 eluaastat. Nende tervislikku seisundit ja elustiili hinnati Euroopa vähiuuringu raames. Uurimuse vältel leidis aset 609 südamerabandust ja muud “stenokardilist sündmust” (ingl coronary event), neist 481 meestel ja 128 naistel.Nii mõõdukate, suurte kui ka väga suurte alkoholikoguste tarvitajatel meestel oli ometi väiksem tõenäosus südamehaigeks jääda kui mittejoojatel. [---]

Tere tulemast põrguväravasse!

Maailmas on päris erilisi kohti, ja üks nendest on Põrguvärav Karakumi kõrbes Turkmenstanis Darvaza linna lähedal, kus kraater hõõgub ööd ja päevad ja nii juba rohkem kui 40 aastat. [---]

NAISTELE. Mis värvi on armastus

Vali esitatud viiest värvist meeldivaim, samuti see, mis kõige vähem meeldib. Lemmikvärv avab sinu loomuse ja näitab, missuguse mulje tahad enesest jätta. Vastumeelne värv osutab sinu puudustele ja hirmudele. Edasi loe maikuu „Maajast“. [---]

 

 

Kas elad rabeledes ja alalises ajapuuduses, lased ajal enesest rahumeeli mööda joosta või oled oma aja tasakaalukas ja arukas peremees? Sellele saad vastuse „Maaja“ maikuu testist. [---]

 

 

 

 

Pablo Emilio Escobar (hüüdnimega El Doctor, El Patrón või ka Don Pablo) oli ja on ajaloo kõige kuulsam ja edukam narkodiiler. Ta oli esimene, kes organiseeris kokaiini tööstusliku tootmise ja sa selle äriga maailma üheks rikkaimaks meheks. Teisalt peetakse teda küll kõigi aegade kõige võimsamaks ja edukamaks, kuid samas inimelusid mitte millekski pidavaks narkodiileriks, kes rajas oma võimsa narkoimpeeriumi sõna otseses mõttes üle laipade sammudes. Noor Pablo Escobar pidi kogema nii palju vägivalda, et see jättis paratamatult jälje tema hinge ja muutis ta oma eesmärkide saavutamisel halastamatuks. Escobari arengut mõjutas olulisel määral rikaste ja vaeste ebaproportsionaalne suhtarv Colombias tema nooruspäevil. Rikaste eliit moodustas kõigest 3% elanikkonnast, täpsemalt oli tegemist kümne ülijõuka perekonnaga, kellele kuulus 97% Colombia maavaldustest, toorainetest, samuti kaevandustest, naftaleiukohtadest, samuti kohvi- ja banaaniistandustest. Selline äärmiselt ebaõiglane rikkuste jaotus paiskas suurema osa Colombia elanikkonnast kirjeldamatusesse vaesusesse. [---]

 

 

Mary Kay LeTourneau (s. 30. jaanuaril 1962), kes kannab praegu oma mehe perekonnanime Fualaau, sai üle maailma kuulsaks oma „patuse“ armulooga. Mary LeTourneau oli 34-aastane, kui tal 1996. aastal tekkis suhe tollal 12-aastase koolipoisi Vili Fualaauga. LeTourneau mees Steve leidis nende armastuskirjad ja tegi avalduse „kuhu vaja“. Tema abikaasa Mary LeTourneau arreteeriti 1997. aasta märtsis. Steve laskis abielu lahutada ja kolis koos nende nelja ühise lapsega Alaskale.„Seksuaalkurjategija“ Mary LeTourneau mõisteti 1997. aastal kuueks kuuks vanglasse ja psühhoteraapilisele ravile (Selline ravi on muidugi täielik totrus, kuid paraku leidub lolle ka psühhiaatrite ja psühholoogide hulgas). Kohus keelas LeTourneaul oma endise õpilasega suhtlemise. Pärast karistuse kandmist jätkas aga LeTourneau kohutavate kuritegude toimepanemist ja Vili Fualauu „vägistamist“ (sitad arstid, kui „ravi“ ei mõjunud!). 3. veebruaril 1998, kuu aega pärast vahi alt vabanemist vahistati LeTourneau teist korda (selleks ajaks oli ta jõudnud juba ohvrit vägistades rasestuda). Muide, Vili Fualauu pole ennast kunagi vägistamise või seksuaalse ärakasutamise ohvrina tundnud. Küll aga üritasid karistamishimulised prokurörid ja kohtunikud iga hinna eest kujutada poissi moraalitu ja vaata et kiiksuga naisvägistaja kaitsetu ohvrina. [---]

 

 

Kui isu seksi järele kaob, pole see ainult sinu enda probleem. Lisaks sellele, et jätad ennast ilma elu olulisest osast, jääb sellest ilma ka sinu kaaslane. See mõjutab paarisuhet otsustaval moel. Kuidas taastada soov seksida? Treenerid ja teadlased oskavad ka siin nõu anda. Keha seksuaalreaktsioonide vähenemine võib ilmneda mitut moodi. Meeste jaoks tähendab see eelkõige erektsioonihäireid, enneaegset seemnepurset ja vähest seksiisu. Naistel tuleb aga ette libiidoprobleeme, liigset kuivust ja võimetust orgasmi saada. Uuringu kohaselt on vähemalt 45 protsendil naistest vanuses 18-65 mingisugune seksuaalne probleem, 40% mehi kogeb erektsioonihäireid. Arstid hoiatavad, et ei maksa selliseid probleeme taandada üksnes ühele-kahele põhjusele. [---]

 

 

Päike on jõudnud ka Eestisse ning välja kuuma kätte tasub minna päikese eest kaitstult. Kas aga tead, mida päikesekiired suudavad ja mida mitte? Kummutame mõned müüdid.

1. Päevituskreem on ainus asi, mida vajad päikese eest kaitsmiseks

Päevituskreem on vaid üks osa päikese eest kaitsemisel. Ainult sellest ei piisa. Kuidas siis ennast paremini põlemise eest kaitsta? Keskpäeval püüa olla varjulisemas kohas, sest sel ajal on päike intensiivseim. Kanna pikkade varrukatega õhukest kehakatet, laiaäärelist kübarat ning UV-kiirgust takistavaid päikeseprille. Kontrolli ise oma nahka regulaarselt ja käi iga paari aasta tagant arstlikus kontrollis, avastamaks võimalikult vara moodustisi nahapinnal ja naha all. [---]

 

 

1979. aastal sündinud Vladimir Bratõlov tegutses oma kodulinnas, Uuralites asuvas Lõsva väikelinnas. Oma esimese mõrva pani noorsand toime 1997. aastal, kui ta elajalikult tappis ühe noore naise. Järgmine ohver oli 21-aastane Nataša Klementjeva.12. juunil 1998 rääkis Bratõlov ülekuulamisel, et oli tahtnud Natašat vägistada, kuid too hakkas karjuma ja püüdis lahti rabeleda. Maniakk hakkas tüdrukut kägistama, too kaotas teadvuse ja jõhkard üritas teda vägistada. Vahepeal aga tuli ohver teadvusele. Siis võttis Bratõlov vöö ja kägistas neiu. Seejärel lohistas ta laiba järve kaldale ja mattis maha, vöö aga peitis ühte teise kohta maasse löödud toru sisse. Pärast arreteerimist näitas osavõtmatu häälega tunnistusi andnud Bratõlov, kuhu ta vöö oli peitnud.„Ei, ma ei tundnud mingit kaastunnet,” kinnitas Bratõlov hiljem teleintervjuus. „See kõik käis nii kähku.” [---]

 

 

Tavalised halvad unenäod võivad endast kujutada vahendit, millega aju reguleerib meie negatiivseid emotsioone, samas kui tõsised luupainajalikud uned peegeldavad riket selles protsessis, väidavad teadlased. Nii teadlased kui ka mitteteadlased on kaua aega pead murdnud unenägude täpse funktsiooni üle. Viimastel aastatel on unenägemisega seotud psühholoogia- ja ajutegevuse uuringud andnud meile rohkem vihjeid selle kohta, miks meie und täidavad tihti pentsikud ja vahetevahel hirmutavad kuvandid. Erinevalt tüüpilisest unenäost võivad luupainajad - tehnilises tähenduses halvad unenäod, mis vapustavad uinuva inimese ärkvele - esile kerkida siis, kui see emotsionaalse regulatsiooni protsess nurjub. Halbades unedes pole midagi ebatavalist. Uuringud näitavad, et suurem osa meie unenägudest pole sugugi rõõmsad. [---]

 

 

Pühapäev, 17. oktoober 1920, kella üheksa paiku Indias Uttar Pradeshi osariigis Nepaali piiri lähedal. Vaimulik J. A. L. Singh koos ümbrusest pärit grupi töölistega peatub tihedas džunglis, umbes kümne kilomeetri kaugusel Godamuri külast. Singhi märguande peale võtavad mehed labidad ja hakkavad mahajäetud termiidipesa järsunõlvalisse seina avaust kaevama. Juba mitu kuud pidavat metsas kummitama. Paljud pärismaalased on rääkinud manušbaghast, inimvaimust, keda olevat juba korduvalt nähtud ja kes pidavat elama termiitide pesas. Anglikaani vaimulik Singh, ise sünnilt hindu, sooviks väga kohalikke elanikke ristiusku pöörata. Singh leiab, et tema ülesannete hulka kuulub ka võitlus ebausu vastu ning täna tahaks ta manušbagha saladuse lõplikult lahendada. Energiliselt lammutavad töölised termiidipesa. Äkki hüppab teiselt pool termiidipesa olevast august välja täiskasvanud hunt ja põgeneb paanilises hirmus džunglisse, hetk hiljem järgneb talle teine kiskja. Siis ilmub nähtavale emahunt, kes uriseb hambaid paljastades tööliste peale. Tema juba ei luba ennast siit minema ajada! Üks tööline võtab vibu ja laseb looma suunas noole lendu. Emahunt vajub surnult kokku. Nüüd võivad töölised takistamatult edasi kaevata ja lõpuks ollakse nii kaugel, et sein on läbi kaevatud ning asjaosalised võivad heita pilgu katlakujulisse koopasse. Õhus on tunda ebameeldivalt teravat hundilõhna. Koopa kõige sügavamas sopis ukerdavad neli hirmunud olendit, kellest kaks on hundikutsikad ja ülejäänud kaks – esialgu täiesti määratlematud olendid. Kas ehk väidetavad manušbaghad? Täpsemal vaatlemisel selgub, et tegemist on kahe inimlapsega, kes elasid tõenäoliselt koos huntidega. Mehed tahavad neile läheneda. Pikkade pulstunud juustega ihualasti lapsed võtavad neljakäpakil sisse kaitseasendi. Nad laksutavad hambaid sama metsikult kui emahunt, urisevad ja silmitsevad ähvardavalt inimesi. Kuid vastupanu on asjatu, lapsed võetakse kinni. Nii saab alguse hämmastav lugu, millest on lugeda maikuu „Maajas“

Head lähenevat kevadet ja sooja suve soovides

Toimetus